Loron Mundial Ai-Han,Koligasaun Agrikultura husu Hadia Seitor Agrikultura iha TL

Dili, 19/10/2021.

Atu hametin agrikultura sustentavel iha Timor- Leste, HASATIL  ho koligasaun   agrikultor hakarak  louva agrikultór sira hotu iha Timor-Laran tomak, ne’ebe kontinua servisu maka’as hodi halo produsaun   ai-han ba Timor-oan sira nia konsumu,  maski  enfrenta  dezafiu  no problema  oin-oin, liu-liu  durante periodu  COVID-19, ne’ebé ho tema  ‘’Promove  Sistema  Ai-han Lókal  Ne’ebé  Nutritivu, Reziliente no Inkluzivu  hodi  Atinge Soberania  Ai-Han’’, iha Timor-Leste.

Liu husi konferensia Imprensa ne’e, hodi komemora loron mundial ai-han, tamba ne’e  HASATIL ho koligasaun agricultura sira ba jornalista  sira hateten, situasaun  produsaun ai-han  sei nafatin laiha mudansa maski Governu no doador sira gasta ona osan tokon ba tokon ba setor refere.

‘’Ita nia sistema ai-han mós la reziliente ba ameasa husi risku global sira hanesan mudansa klimatika no pandemia sira. Ho COVID-19 ita aprende ona katak bainhira mundu monu ba krize nia laran, ema hotu nia preokupasaun primeiru mak ai-han. Iha Timor-Leste ita hasoru ameasa boot liu tanba ita depende makaas tebes ba importasaun ai-han husi rai liur, hanesan dependensia ba foos importasaun husi Vietnam no nasaun sira seluk. Mudansa klimatika mós halo ita nia produsaun rai laran la estavel tanba udan tun la tuir ona nia tempu ho variabilidade ne’ebé aas, impaktu seluk mak estraga mós infra-estrutura baziku sira ne’ebé fasilita agrikultor sira nia produsaun no movimentu ka asesiblidade ba merkadu’’ tenik Porta Voz Koligasaun Agrikultura , Benvinda Gusmão Alves  iha resintu PERMATIL, Tersa ne’e 19/21.. 

Benvinda koligasaun husi APFTL hatutan, alein de ne’e, dadus governu nian mós hatudu katak problema kiak no in-seguransa ai-han, malnutrisaun no desigualdade sosial sei aas liu iha area rural sira ne’ebé maioria povu moris hanesan agrikultór. Ida ne’e tanba ita nia politika iha setór agrikultura no mós setór seluk ne’ebé liga ba sistema ai han, hanesan setor infra-estrutura, komersiu no sosial, la promove partisipasaun igual ema hotu no la inkluzivu, liu-liu ema ho defisiensia, feto, LGBT, no mós foinsa’e sira.

Bazeia ba observasaun sira iha leten ne’e, HASATIL ho Koligasaun Agrikultura hakarak fo hanoin ba ukun nain sira hotu atu:

  1. Investe barak liu hodi promove agrikultura familiar ne’ebé eziste nanis ona iha ita nia rain, programa agrikultura familiar nudár meius sira atu produz diak liu no barak liu tan. Agrikultura familia bazeia ba rekursu lokal sira, hanesan matenek lokal, fini lokal, no pratika agrikultura ne’ebé di’ak ba ekolojia no haforsa ekonomia familia. Governu tenke proteje familia agrikultor sira atu sira labele monu ba lasu kompañia boot sira, liu husi sistema sira ne’ebé halo agrikultor sira tenke depende ba fini hibrida, adubus kimiku no pestisida kimiku sira.
  2. Dezenvolve infra-estrutura iha nivel Suku to’o Aldeia sira hodi haforsa komunidade sira nia reziliensia ba mudansa klimatika, liu husi harii irigasaun eskalaun ki’ik ne’ebé fornese bee ba uma kain sira nia toos iha tempu ne’ebé laiha udan, suporta konservasaun ba bee, ai-laran no bee matan sira atu labele maran. Hadiak estrada no ponte sira to nivel aldeia atu komunidade iha asesu nafatin ba merkadu.
  3. Utilizasaun teknolojia apropriadu durante tempu koilleta hodi hasa’e produsaun no produtividade.
  4. Haforsa no hametin konsumu ai-han lokal hodi estimula produsaun ai-han iha rai laran no hadiak rendimentu familia.
  5. Promove sistema ai-han ne’ebé inkluzivu, hodi fasilita partisipasaun hanesan ba ema ho defisiensia, feto sira, LGBT, no mós foin sa’e sira, iha atividade sira ne’ebé liga ba sistema ai han, inklui produsaun, distribuisaun, merkadoria, prosesamentu no mos laboratorium hodi teste produtu ai-han sira iha rai laran.
  6. Ikus liu, ami hakarak hato’o ami nia solidariedade no apoiu ba movimentu kamponezes no familia agrikultor hotu iha nivel nasionál no mundial ne’ebé kontinua luta hodi halakon poder kompañia boot sira nian iha setór agrikultura. Tenke fo fali poder produsaun no sistema ai-han ba kamponezes no agrikultor ki’ik sira ne’ebé mak sai forsa loloos ba mundu nia sistema ai-han ida ne’ebé saudavel, sustentavel, eqitavel, no di’ak ba meiu ambiente.

Koligasaun Agrikultura sira maka Hanesan : Oxfam Timor-Leste, Alumni Parlamentu Foinsa’e Timor Leste (APFTL), Assosiasaun Defisiensia Timor Leste (ADTL), Ra’es Hadomi Timor Oan (RHTO), Permakultura Timor Leste (PERMATIL),no Kadalak Sulimutu Institutu (KSI).

#HametinSistemaAihanIhaTimorLeste

#AgrikultorNeebeReziliente

#PromoveProdutoLokal

#AihanNutritivuNoInluzivu

Viva agrikultura Timor-Leste, Viva Soberania Ai-han!

Hakerek Komentariu Iha Account Facebook

0 Komentariu

HAKEREK KOMENTARIU

Fatin Email