Crijoglo Fila ba Munisipiu Kria Kampu Traballu Rasik  Liu Hosi  Atividade Produtiva

La’os fasil atu kria kampu traballu ba Ita nia-an rasik, tanba presija iha ideia kreativa, dedikasaun, servisu maka’as, sakrifisia tempu barak no rekursu oi-oin. Dezafiu barak mos sei hasoru durante prosesu tomak, bele mos mosu hanoin atu la kontinua saida maka Ita hahu ona, tanba hare’e katak ladauk fo benefisiu signifikadu ba Ita nia-an rasik.

Movimentu Agrikultura Progressiva, habadak MAP, hari’i iha dia 2 Fevereiru 2020 hosi Joven Ainaro nain-8 ne’ebé halo sira nia estudu ensinu superior iha Díli no nain-ida ne’ebé sei tur iha banku ensinu básiku. MAP nia objetivu dadaun ne’e konsentra liu ba iha atividade produtiva hortikultura nian, mas alem hosi ida ne’e sira mos iha mehi atu halo programa kapasitasaun ba Joven sira iha Munisipiu Ainaro.

Inácio da Cruz Agape, Presidente Movimentu Agrikultura Progressivu hateten, kuandu sira halo estudu iha Díli mosu ona hanoin atu hari’i NGO lokál ida, maibé ikus mai muda ba Movimentu ida ho hanoin katak atu akumula agrikultor sira hotu.

Ami la’o ho zero, deve duni CNJTL Postu Ainaro ho $ 100.00 uza ba sosa Au no Pregu hodi halo lutu haleu rai hektar ida, hodi kuda pacue green, tomate, brinjela, ai-manas, kanku rai-maran no seluk tan... Ami konsege hetan por volta $ 4000.00 husi prosesu atividade tomak” dehan Inácio da Cruz Agape.

Rendimentu ne’ebé sira hetan, konsege utiliza ba manutensaun atividade MAP nian, hanesan sosa ekipamentu konstrusaun iha kintal laran, halo atividade sosial sira, fahe ba entre membru sira maske ho proporsaun nato’on deit, no balun rai nu’udár MAP nia kapitál.

Iha inisiu 2021, MAP halo sosializasaun kona-bá sira nia existensia, objetivu, missaun no planu ba joven sira seluk, nune’e iha joven feto nain-4 no mane nain-6 maka envolve tan iha MAP, no iha final 2021 sira rejista rendimentu hamutuk $ 3.400.00, montante ne’e tun kompara ho tinan 2020. MAP rekoñese katak kauza hosi hetan rendimentu oituan tanba produtu barak mak hetan estraga iha merkadu no falla iha transporte atu lori ba Díli.

Hare’e hosi sikun seluk, konfinamentu obrigatóriu afeita duni ba MAP nia atividade produtiva sira, tanba produtu barak maka la konsege fa’an iha merkadu Ainaro, no gastu ba transporte maka’as tebes nune’e sira deside atu la lori ba Díli.

Dezafiu nafatin mosu iha tinan 2022, iha ne’ebé mudansa klimatika La Niña estraga sira nia produtu iha kintál laran, nune’e ameasa ba sira nia produsaun hortikultura rasik. Oportunidade diak ida ba sira atu kontinua kuda produtu modo tanba MAP hetan ajudu painel hosi Ministeiru Agrikultura no Peska, nune’e sei bele garantia netik kontinuasaun atividade hortikultura nian hodi hetan rendimentu oituan hosi ne’e.

Hosi PLAN International apoiu Tanke be’e nian no paralon polyester metan, no mos fini modo musan hosi MERCY CORPS. Presidente Movimentu Agrikultura Progressiva mos esklarese, sira nunka halo pedidu atu husu osan, no prefere liu hetan apoiu material.

Dadaun ne’e Movimentu Agrikultura Progressiva iha membru ativu hamutuk nain-19, maske iha membru balun maka sei halo estudu iha Díli, maibé sira nia koordenasaun no apoiu malu halo servisu sei metin nafatin la’o ho diak, no ida ne’e sai hanesan forsa bo’ot ida ba MAP rasik.

Membru MAP Crijoglo Domingos da Costa hateten, prinsipiu primeiru hosi hari’i movimentu ne’e maka atu fanun espiritu joven sira ne’ebé remata ona eskola atu kria rasik kampu traballu, segundu maka hakarak motiva joven sira atu sai kreativu no fahe matenek ba malu.

Fila ba ida-idak nia Munisipiu hodi kria kampu traballu ba ita nia-an rasik, labele depende ba Governu, labele depende ba Ajensia sira... Lori ita nia sasan para ba fa’an, mai halo buat kreatividade sira maka diak liu” Dehan Crijoglo D. da Costa.

Movimentu Agrikultura Progressiva durante ne’e realiza formasaun Diskursu Públika, Lideransa, Jestaun Organizasaun, no Teknolojia Informátika ba membru no joven sira iha Ainaro-Vila. MAP mos iha mehi hari’i sentru integradu ida atu fasil akumula joven sira hosi Postu-Administrativu ha’at iha Munisipiu Ainaro hodi hetan kapasitasaun iha area oi-oin.

Joven sira iha ida-idak nia Munisipiu hahu hatudu ona sira nia espíritu hodi kria rasik kampu traballu liu hosi atividade produtiva sira, nune’e sai oportunidade bo’ot atu Povu hadia nia kondisaun moris no mos bem estar ba estadu. Oportunidade ne’e labele husik le’et deit, Governu presija estimula liu-tán inisiativa hosi Joven sira hodi garantia nia sustentabilidade, no promove maka’as liu-tán auto-empregu hodi kria oportunidade servisu iha rai-laran, ne’ebé sei hamenus Estadu ne’e nia dependensia ba reseita hosi Fundu Mina-rai no mos lori joven sira atu ba servisu iha rai-liur.

Hakerek Komentariu Iha Account Facebook

0 Komentariu

HAKEREK KOMENTARIU

Fatin Email